RINNASUURENDUS: MÜÜDID JA REAALSUS

posted in: Gallery Post, TERVIS, VALITUD PALAD | 0

BREAST-IMPLANTSAjakiri Hers Sügis 2015

Meie ajakirja lugeja, tõsiselt treeniv naine, näeb vaeva ja panustab palju, et saavutada oma ideaalmalli kehavorme. Muidugi, trenn ja õige toitumine on trimmis kehavormi põhialus, kuid mitte kõik ei allu jõumasinate ja tahtejõu kombinatsioonile. Paljude naiste jaoks, eriti profitasemel fitnessiga tegelejatele, on aktuaalsed teemad kehaproportsioonid ja esteetika ning Shakespeare’i stiilis küsimus “kas panna kunstrinnad või mitte panna” on alatasa arutusel. Foorumid, blogi ja muu kirjutav meedia kubiseb erinevatest arvamustest, hoiakutest ja müütidest. Meie aga läksime otse profi jutule, kuna meie ajakiri räägib ainult oma ala tipptegijate kogemustel ja teadmistel põhinevast. Valisime oma vestluskaaslaseks sel teemal 24 aastat tegutsenud Christinas Clinicu ja usutlesime kliiniku juhatajat Brit-Carmen Norlanit.

K: Teie puutute ju kõige enam kokku nende müütidega, mis rinnaimplantaatide ehk kunsttisside kohta levivad. Kui palju on neis tõde ja mis on nende müütide tekkepõhjused?

V: Müüdid tekivad ja on selle teema ümber alati olnud, põhjuseks eelkõige vähene informeeritus. Kuulatakse palju infot, mis liigub mitteprofessionaalide suust-kõrvust ja millest suur osa pärineb paarikümne aasta tagusest kogemusest, et rinnaimplantaat plahvatab, voolab ja liigub kehas ringi jne. Tihtilugu on infoallikateks netiavaruse anonüümsed foorumid, enamusel neist pole reaalsusega mingit pistmist.

Esimene implantaat maailmas toodeti aastal 1961, paljude eestlannade kogemus pärineb 90ndatest või veel krooniajast. Praegu on aasta 2015 ja selle ajaga on tehnoloogia, materjalid ja kogu kontseptsioon kardinaalselt muutunud. Neljanda põlvkonna rinnaimplantaadid ja nende paigaldamine on nii kõrgtehnoloogiline, et enam ei saa rääkida, et implantaat elab kehas oma elu ning tekitab seal ebanormaalseid reaktsioone. Sarnaselt IT ja muude tehnoloogiatega ei seisa ka esteetiline kirurgia paigal ja kellelgi ei tule pähe võrrelda oma kettaga telefoni kogemust tänapäeva nutitelefonidega (toimetuse kommentaar).

Just tänu kõrgtehnoloogiale on implantaadid ja operatsioonid muutunud ohutuks, kliendid muutuvad aina usaldavamaks ja seetõttu hakkavad ehk ka müüdid hääbuma. Kuid siiski pea iga päev tuleb nõustamisel tegeleda nende vanaaja-müütide kummutamisega.

K: Millised on need peamised negatiivsed hoiakud ja “agad”, millega kokku puutute? Jättes kõrvale, et peamine negatiivse suhtumise põhjus on finantsilist laadi ning selle “mina küll kunsttisse ei pane” taga on paraku see, et seda rahaliselt lubada ei saa.

V: Kui väljenduda pehmemalt, siis üks peamine hoiakute kujundaja ongi operatsiooni hind. Väga on palju ka neid, kes on kogu esteetilise kirurgia suhtes negatiivsed ning pean ütlema, et need inimesed meie vastuvõtule üldjuhul ei jõua ka. Paljuski on negatiivseid hoiakuid kujundanud ka see protsent klientidest, kelle soovid enam esteetika raamidesse ei mahu.

Meie vastuvõtule tuleb ikka see inimene, kes asja kaalub ja tahab kuulda kui ohtlik või ohutu, kui võimalik ja kui ootuspärane on tema muutumise soov. Kuulame ära tema ootused ja vaatame, mis on tema parameetrid, ja alles siis kaalume, mida annab teha.

Sel sügisel täitub meie kliinikul 24 tegevusaastat ning see töökogemus lubab meil kliendiga suhestuda teistmood , kui paarikümne aasta eest. Oleme vahepeal liitunud 3D-simulatsiooniprogrammiga, mis on viinud kliendinõustamise absoluutselt uuele tasemele. Patsiendil tekib visuaalselt täiesti teine arusaam oma välimusest ja operatsiooni tulemustest, mis tema keha puhul on võimalikud ning aitab määratleda tema rahulolu kriteeriumid.093_HE0614_1144817-01

K: On levinud jutud, et implantaatidega ei saagi enam trenni teha ning meie lugejate jaoks on see väga tähtis “aga”.

Muidugi, ka kaasaja kõrgtehnoloogiliste implantaatide ja paigalduse juures on teatud väikesed piirangud, kuid jutud, et üldse trenni teha ei saa, ei vasta enam tõele.

Hiljutisel Belgias toimunud Motiva implantaatide ülemaailmsel konverentsil jäi tähtsaimaks sõnumiks, mis seal kõlas see, et aastal 2015 on meil tegemist täiesti teistsuguste naistega kui aastal 2000. 15 aastaga on pilt naistemaailmas radikaalselt muutunud – kümmekond aastat tagasi tegeles aktiivsemalt sportimisega umbes 30% naistest. Tänapäeval harrastavad aga väga paljud naised mõnd aktiivsemat spordiala suuremal või väiksemal määral, mõni seab treenides endale veel suuremad eesmärgid kui teised.

See tähendab, et tänapäeval reageerivad kehad nii operatsioonidele kui ka implantaatidele hoopis teisiti kui 20-30 aastat tagasi. Tol ajal peeti juhtivaks jõulist, tugevalt karestatud pealispinnaga implantaati, mis pidi inimkehaga lausa kokku kasvama. Näiteks Mentor ja Eurosilicone kasutavad endiselt pinna karestamiseks soola ja suhkrut, mis võivad tekitada kapsleid ja mõnikord isegi topeltkapsleid. Kahe kapsli vahele võivad tekkida ka pahaloomulised koevohandid.

cropped-Untitled-2.pngTänapäeva kontseptsioon on hoopis teine – implantaat peab olema täiesti eraldi inimkehast, ta peab seal vabalt olema ja liikuma. Selline jõuline ja kinnikasvanud implantaat tekitab treenides probleemi – treenitavas piirkonnas, saades pidevalt füüsilist koormust, tekib teatud hõõrdumisprotsess ning see kinnikasvanud osa ehk kapsel kasvab liiga paksuks.

See ongi põhiline järelprobleem, mis võib tekkida füüsiliselt aktiivse naise puhul 5 kuni 10 aasta jooksul pärast operatsiooni – tekivad kinnikasvanud kapslid. Rind läheb tihkeks ja võib hakata haiget tegema, kuna ruumi jääb väheks, ning tuleb teha järeloperatsioone tekkinud kapsli eemaldamiseks.

Kaasajal füüsiliselt aktiivse naise puhul ollakse veendunud, et tuleb kasutada hoopis teist lähenemist – võimalikult vähese füüsilise jõulisusega ja nanotehnoloogilise pealispinnaga implantaate, mis pole absoluutselt siledad, kuid samas nende haakuvus kehaga on tohutult kõrge. Nad ei liigu kehas ringi, kuid ei kasva ka sisse.

Motival on kasutusel ka kiibiga implantaadid, millega esmakordselt maailmas kaasneb Lloydsi ülemaailmne kindlustus. See annab naisele kindlust eelkõige enim kardetud kapslireakstiooni ning muid juhtumeid (purunemine, liikumine jne) silmas pidades. See tähendab, et kindlustusselts on veendunud, et nanotehnoloogia teeb oma tööd niivõrd hästi, et sellega ei juhtu midagi ei üleöö ega pikemas perspsktiivis. Kergekäeliselt ei annaks kindlustus ju kunagi midagi, milles ta ise kindel pole ja 20 aastat tagasi ei osanud sellist asja isegi ette kujutada.

Patsiendil ei ole vaja kiipi karta, keegi ei jälgi teda ja lennujaamas ei teki probleeme. Tänapäeval on meditsiiniliste implantaatide kiibistamine tavaline, et salvesta digitaalsel kujul kogu operatsiooni kohta vajalik informatsioon, kuna paberkandjate süsteem on juba aeguv nähtus.

Mandatory Credit: Photo by Image Broker/REX (3724173a) MODEL RELEASED Woman measuring her breast VARIOUS
Photo by Image Broker

K: Rindade korrigeerimise juures on ju ka palju teisi võimalusi peale implantaatide paigaldamise?

Tõepoolest on ja me ise ka propageerime seda, et kui naise rindades on piisavalt näärmekudet, näiteks täis B- või C-, rääkimata D-korvidest, siis ei ole ilmtingimata vaja sinna implantaati põhja panna. Eelkõige tuleb oma rind ilusasse kujusse viia, kohendada näiteks liigne nahk. Kui rind pole liiga koormatud ja raske, säilib ka tema kaunis kuju. Meid teeb lausa kurvaks, kui naised, kellel ongi tohutult suurte rindade soov, ei kujuta pikemas perspektiivis ette, mida tähendab E-suuruses rindade kandmine – et nad säilitaks oma atraktiivsust ja mis sellega kaasneb. See pole sugugi müüt, vaid elu tõsiasi, et mida raskem on rind, seda rohkem vajab ta toestust ja hoolitsust, et ta aja jookusl ei langeks, deformeeruks ega tekitaks vaegusi. Pole mõtet endale tohutuid pomme ette ehitada, pigem tulevadki loomulikult suurte rindadega naised meile, et rinda vähendada ja proportsiooni viia.

Proportsioon on põhiline märksõna ja meie peame vaatama, mis on lähtepunkt – milline on puusade ja keskkoha ümbermõõt. Vastavatl sellele proovime naise rinnad kehaga proportsiooni viia, arvestades tema füüsilist eripära ja võimalikke tehnilisi lahendusi.

Kuba treeniva naise soov on implantaat eelkõige lihase taha paigaldada, siis rinnalihase taha asetatud implantaadid on alati naturaalsema väljanägemisega, kuna neid katab lisaks rinnanäärmetele ka rinnalihas. Sellegipoolsest ei ole võimalik lõputu suurusega implantaati lihase taha panna – hiljem on võimalik küll suurendada, kuid lihase alusserv tõuseb ikka rinna peale ning siis tuleb väga individuaalselt läheneda.

Sügisel alustame endoskoopilise kirurgiaga, et asetada implantaadid läbi väikeste aukude, mille tulemus on esteetiliselt nauditavam, kuid ka siin teeb ettekirjutusi patsiendi keha eripära. Päris nii ei ole, nagu mainis üks teleprodustent muutumissaadet tehes – oleks selline toru, et paned naise ühest otsast sisse ja teisest otsast tuleb välja vastava soovi järgi. Tegelikkuses on nii, et ühe naise puhul võib saavutada lausa kataloogivälimuse, teine aga peab leppima tagasihoidlikuma tulemusega, sest kõik sõltub keha lähtepunktist, füüsisest ja tervisest.

Implantaadid (3 of 5) (1)
Christinas Clinicu juhataja Brit-Carmen Norlan.

K: Meie ajakirja märksõna on keha rekompositsioon – asendame treenides rasvkoe lihastega, et tervislikult saavutada trimmis ja saledad kehavormid. Teie kliinik tegeleb esteetilise rekompositsiooniga, aga tervis?

V: Meie slogan “health and beauty” (eesti keeles: ilu ja tervis) tuli kliiniku nime alla 15 aastat tagasi ja kui me üldse hakkame kedagi opereerima, siis eelkõige lähtume naise tervisest, seejärel tema kehast ja tema etseetilistest piiridest ning leiame lahenduse, mis tema jaoks kõige ohtum on.

K: Kui palju on tänulikke kliente ja kui palju neid, kes pole tulemusega rahul?

V: Paraku on teatud parameetritega kliente, kes ei klassifitseerugi plastilise kirurgia patsientideks. Kindasti me kuulame kõik kliendid ära, kuid kui vestluse käigus ilmneb, et inimene reaalselt ei saa aru, mis on esteetiline kirurgia, tema ootused ei ole kooskõlas tema keha võimalustega ja kui ta arvabki, et paneme ta ühest toru otsast sisse ja teisest otsast tulev on ideaalse kuju ja armideta, siis me teame ette, et ta ei jää kunagi tulemusega rahule. Sellise patsiendi saadame tavaliselt info ja materjalidega järelemõtlemiseks koju näidates, et imesid pole olemas. Kui ta on oma soovid reaalsusega kokku viinud, on temaga mõnus ja tõhus koostööd teha ning tulemus on vastastikku nauditav. Kõik on individuaalne ja seetõttu on eelneval konsultatsioonil suur tähtsus mõlemale osapoolele, et saavutada esteetiliselt nauditav ja tervist tagav tulemus.

K: Kus on piir naise keha puhul, kui ta on lõplikult rahul sellega, mida peeglist näeb?

V: Selle reglementeerib suurel määral meie keskkond – mida rohkem on meil pildis treenitud ja sportliku välimusega naisi, seda rohkem tahetakse saavutada just sellist välimust. Eesti naine on väga kena, hoolitsetud ja ta tahabki olla loomulik ja tervislik, see on väga teretulnud trend. Kui sinna juurde kuulubki teatud esteetiline moment, mida väheke kohendad – hambaid me ju ometi käime parandamas ja valgendamas nauditava naeratuse nimel – siis sama on ka teiste kehaosadega, mida me ei trenni ega toitumisega muuta ei saa. Siin on abiks esteetiline kirurgia, kui loodus pole aldis olnud või on tekkinud teatud kehamuutused – tuleb parameetrid paika panna ja oma kehaga sõber olla. Ei tasu ebarealistlikke eesmärke seada, parem on pidada nõu spetsialistiga ning leida endale sobiv esteetiline lahendus – meil on selles osas pikaajaline kogemus olemas!

TELLI AJAKIRI VEEBIPOEST – KLIKI SIIA!

 

Leave a Reply